Mikroettevõtja majandusaasta aruanne samm-sammult

Iga Eesti ettevõte koostab majandusaasta aruande iga majandusaasta kohta ja esitab selle Äriregistrisse, mida haldab RIK. Väikeettevõtte jaoks on see kindel ülesanne kindla tähtajaga. Mikroettevõtja aruanne on lühem. Mikroettevõtja on ettevõte, mis jääb teatud suurusepiiridesse. See juhend selgitab, kuidas kontrollida, kas sinu ettevõte on mikroettevõtja, mis aruandes on, kuue kuu tähtaega ja esitamise samme.

Uus selle teema kohta? Alusta lühikesest õppetunnist Mikroettevõtja majandusaasta aruanne.

Mis on majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne näitab ettevõtte finantsseisundit ja tulemust ühe majandusaasta kohta. Selles on bilanss, mis näitab, mida ettevõttel on, mida ta võlgu on ja mis kuulub omanikele aasta viimasel päeval. Selles on kasumiaruanne, mis näitab aasta tulusid, kulusid ja tulemust. Lisaks on lühikesed lisad, mis selgitavad peamisi näitajaid.

Aruanne koostatakse suletud raamatute põhjal. Kui lõpetamine on tehtud õigesti, on majandusaasta aruanne nõutavas vormis paigutatud andmete küsimus. Seepärast tuleb enne majandusaasta lõpetamine.

Kas sa oled mikroettevõtja?

Mikroettevõtja on ettevõte, mis jääb raamatupidamise seaduse suuruspiiridesse. Ettevõte loetakse mikroettevõtjaks, kui ta jääb aruandeperioodil vähemalt kahe kolmest piirist sisse: bilansimaht, netokäive ja töötajate keskmine arv. Sapita kasutatavad piirid on bilansimaht €450,000, netokäive €900,000 ja keskmiselt 10 töötajat.

Bilansimaht

€450,000

mikroettevõtja piir

Netokäive

€900,000

mikroettevõtja piir

Töötajate keskmine arv

10

mikroettevõtja piir

Need on piirid, mida Sapita kalkulaator kasutab. Raamatupidamise seadus need määrab ja need võivad seaduse muutumisel muutuda, seega kontroll tehakse igal aastal uuesti.

Arvutatud näide ümarate arvudega. Sinu OÜ bilansimaht on €300,000, netokäive €1,200,000 ja keskmiselt kuus töötajat. Käive ületab piiri, kuid kaks teist piiri jäävad alla. Kuna ta jääb kahe kolmest piirist sisse, kvalifitseerub ta mikroettevõtjaks ülalkirjeldatud testi järgi.

Majandusaasta aruanne ei ole pelgalt vorm, mida täidetakse aasta lõpus. Seda loevad panga töötajad, partnerid ja MTA, kui nad peavad hindama ettevõtte seisu. Seepärast tuleb iga arv aruandesse saada raamatutest ja iga arvu taga peab olema kanne, mida saab näidata. Kui aruande arv ei klapi raamatutega, ei ole aruanne õige, isegi kui see on formaalselt korras.

Mis aruandes on

Mikroettevõtja aruanne on tervikaruandest lühem. Selles on bilanss, kasumiaruanne ja lisad, mida seadus mikroettevõtjalt nõuab. Nõutavad osad on seadusega kindlaks määratud ja Riigi Teataja tekst need loetleb.

Andmed on samad, mis raamatutes lõpetamise kuupäeval. Iga bilansirida on rühm kontodest ja kasumiaruande read grupeerivad aasta tulude ja kulude kontod. Sapita koostab need rühmitused raamatute põhjal, seega aruanne kasutab samu andmeid, mida loed aasta jooksul.

Kaks kohta vajavad sageli tähelepanu. Esimene on omakapitali osa, mis näitab osakapitali, jaotamata kasumit ja aasta tulemust. Teine on kohustused, sealhulgas kõik omaniku laenud, mis tuleb selgelt näidata.

Mikroettevõtja test ei ole üks kord tehtav otsus. Piirid vaadatakse üle iga majandusaasta kohta. Ettevõte, mis kasvab ühel aastal üle ühe piiri, võib järgmisel aastal jääda mikroettevõtja piiridesse või vastupidi, ja aruanne tuleb koostada selle aasta andmete põhjal. Seepärast lisa test iga aasta lõpetamise kontrollnimekirja, mitte ainult asutamisel.

Kuue kuu tähtaeg

Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Ettevõttele, mille aasta lõpeb 31. detsembril, on tähtaeg järgmise aasta 30. juuni. Planeeri esitamine ette, et aruanne ei jääks viimasele nädalale.

Ettevõte, mis ei esita õigeaegselt, võib saada trahvi, rasketel juhtudel ka registrist kustutatud. Hilinemist saab vältida. Alusta lõpetamist uue aasta esimestel nädalatel, et aruanne oleks valmis enne tähtaega.

Tegevuseta ettevõte peab aruande esitama samuti. Kui ettevõttel ei olnud aasta jooksul tehinguid, on aruanne lihtsam, kuid see tuleb siiski esitada. Kontrolli, et bilanss ja kasumiaruanne vastavad raamatutele ka siis, kui tehinguid ei olnud.

Esitamine Äriregistris

Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt Äriregistrisse, mida haldab RIK. Vajad ettevõtte registrikoodi, kinnitatud aruannet ja isikut, kellel on õigus ettevõtet esindada, tema e-identiteeti. Sapita koostab andmed ja sina esitad aruande registri enda teenuse kaudu.

Hoia esitatud aruanne ja kinnitus aasta dokumentide juures. Allkirjastatud aruande koopia ja lõpetamise kanded tuleb säilitada nii kaua, nagu raamatupidamise seadus nõuab.

Enne esitamist kontrolli, et ettevõtte nimi ja registrikood aruandel vastavad Äriregistri andmetele. Vale nimi või registrikood võib tähendada, et esitamine tuleb korrata, ja see võib tähtaja ületada. Esitamisel kasutatakse isiku e-identiteeti, seega peab see isik olema ettevõtet esindamiseks registris volitatud.

Kontrollnimekiri enne esitamist

1. Aasta raamatud on suletud ja periood on lukus
2. Bilanss on tasakaalus ja tulemus võrdub omakapitali muutusega
3. Mikroettevõtja test on kantud koos kasutatud andmetega
4. Lisad vastavad raamatutele ja seadusele
5. Omanikud on aruande kinnitanud, nagu sinu põhikiri nõuab
6. Esitamine on tehtud enne kuue kuu tähtaega ja kinnitus on alles

Sapita koostab aruande arvud samadest raamatutest, mida loed aasta jooksul. Bilansi ja kasumiaruande read tulevad kontoplaani rühmadest, nii et arvud ei pea kellegi poolt käsitsi ümber kirjutama. Kui mõni arv tundub kummaline, jälgi seda tagasi kanneteni, mis selle tekitasid, ja alles siis esita aruanne. Nii on esitatud arv alati selle taga oleva tööga kaetud.

Selles juhendis kasutatud terminid

• Majandusaasta aruanne: aruanne majandusaasta kohta.
• Bilanss: ettevõtte seisund ühel kuupäeval.
• Kasumiaruanne: aasta tulemus.
• Omakapital: see, mis jääb omanikele.
• Osakapital: omanike investeering osadesse.
• Jaotamata kasum: kasum, mida pole veel välja makstud.
• Majandusaasta: kaksteist kuud, mida aruanne katab.
• Vara: ettevõttele kuuluv väärtuslik asi.
• Kohustus: summa, mida ettevõte võlgu on.
• Omaniku laen: raha omaniku ja ettevõtte vahel.
• RIK: register, kuhu aruanne esitatakse.
• Registrikood: ettevõtte number registris.

Allikad

• Raamatupidamise seadus, mikroettevõtja kriteeriumid ja majandusaasta aruanne, Riigi Teataja: riigiteataja.ee
• Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), äriregister ja esitamine: rik.ee
• MTA, ettevõtja kohustused: emta.ee